• geopoliitiline ebastabiilsus ja uued jõujooned mõjutavad tarneahelaid, hindu ja investeerimisotsuseid

• globaalsetel turgudel on esile kerkinud uued strateegilised subjektid

• tarbijate käitumine on muutunud hüplikumaks ja vähem etteennustatavaks

• otsuseid tehakse kiiremini, aga vähemate kindlate lähteandmete põhjal

Kui organisatsiooni otsustusraam, tegevusloogika ja vastutuse jaotus põhinevad eilse päeva eeldustel, hakkab kasvama nähtus, mida füüsikas nimetatakse hõõrdeteguriks. See väljendub:

• määramatuses ja ebamäärases vastutuses
  
• korduvates ümberotsustamistes
  
• kooskõlastuste kuhjumises
  
• olukorras, kus „kõik teevad palju, aga keegi ei juhi tervikut“

Uues keskkonnas on juhtimist vaja vaadata teisest vaatenurgast: mitte kui palju pingutatakse, vaid kui suur osa pingutusest muutub tegelikult väärtuseks. Termodünaamika seadustest teame, et ükski süsteem ei toimi ilma hõõrdumiseta ja osa energiast sumbub alati entroopiasse.

Olen oma 30-aastase juhtimiskonsultandi ja koolitaja staaži jooksul kokku puutunud enam kui 900 organisatsiooniga. Nende näidetele toetudes olen välja töötanud termodünaamika seadustega kooskõlas oleva kasuteguripõhise juhtimise praktilise käsitluse, mis tähendab juhtimise ja organisatsiooni arhitektuuri kujundamist nii, et:

• soovitud käitumine oleks kõige loogilisem, lihtsam ja vähima ressursikuluga
  
• otsused sünniksid õigel juhtimistasandil võimalikult madala hõõrdeteguriga
  
• energia liiguks väärtuse loomise, mitte süsteemi ülalhoidmise suunas

Huvitav oleks kuulda, kus tunned sina oma organisatsioonis täna kõige selgemalt, et energiat kulub palju, aga väärtust tekib ebaproportsionaalselt vähe? Mis vajaks sinu arvates muutmist?